Makseteenuse pakkujatele on tekkimas uus kohustus, hüvitada pettuse ohvritele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana.

- Pankadele see plaan ei meeldi, nentis rahandusministeeriumi nõunik Jarmo Lilium.
- Foto: Andras Kralla
Rahandusministeeriumis vormub plaan, et makseteenuse pakkujad peavad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana, selgitas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
See määrus näeb ette vastutuse olukorras, kus pettur esineb kliendi makseteenuse pakkujana, kasutab selle maksetenuse pakkuja suhtluskanaleid. Näiteks e-posti või telefoninumbrit, ja selle tulemusel saab inimene petta.
Sellisel juhul on ette nähtud maksetenuspakkuja vastutus selle summa ulatuses, mis kliendilt välja peteti, kirjeldas Lilium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui pettur püüdis inimese lõksu sotsiaalmeediaplatvormilt, siis võib pangal omakorda teatud juhtudel tekkida õigus kahju platvormilt sisse nõuda, rääkis ministeeriumi nõunik Äripäeva raadios.
Intervjuus selgitas Lilium pikemalt, mis olukordades peavad petturite tekitatud kahjude eest vastutama pangad ja sotsiaalmeediaplatvormid, ja tõi välja juhud, kus vastutus jääb kliendile. Samuti rääkis ta, kuidas saaksid pangad aidata pettureid takistada ja millal hakkavad pettuste vastutuse uued reeglid kehtima.
Küsis Polina Volkova.
Pangad peavad hakkama kelmide ohvritele kahjusid hüvitama
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.
Küberrünnakute ja -pettuste puhul on kriitiliselt oluline häbikultuuri vältimine ja eksimustest rääkimise julgustamine, kirjutab Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.