Uus aasta ei toonud kaasa ainult oodatud maksumuudatusi, vaid avas ka ukse maksuameti värskesse uurimispraktikasse ning tõi päevavalgele mitmeid huvipakkuvaid arenguid, mis puudutavad otseselt igapäevast raamatupidamistööd, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Hanna Esko.
Kuidas on võimalik, et riik kogub hasartmängumaksuna kümneid miljoneid eurosid, kuid maksutulu kasutamise osas ei ole riigil selget ja süsteemset aruandlust? See küsimus Kristina Nazarova Sisekaitseakadeemia lõputöös peaks murelikuks tegema iga finantsprofessionaali.
„Maksud on liiga kõrged ja mina alandaksin neid isegi siis, kui see tähendaks vähem avalikke teenuseid või madalama kvaliteediga avalikke teenuseid.“ Selle seisukohaga nõustus üle poole (53%) Eesti inimestest, keda küsitleti tänavu kevadel Eurobaromeetri uuringus „Kodanike suhtumine maksudesse“.
Sisuturundussaates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Teemaks on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad. Palkade deklareerimisel on üleminek andmepõhisele deklareerimisele juba käimas. Käibe deklareerimisel tuleb sama muudatus Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta 1. aprillist. Lisaks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne (VD-vorm) käibedeklaratsiooniga.