Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane pettuste uuring.

- Ernst & Youngi pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme, raamatupidamisteenuste osakonna manager Tiina Kralla ja saatejuht Maria Made Laas (paremal).
- Foto: Äripäev
„Pettused, mis on viimase kahe aasta jooksul aset leidnud, on pigem suurema kahjuga, toime pannud keskastme juhid või juhtkond,“ räägib „Teabevara tunnis“ EY pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme.
EY raamatupidamisteenuste osakonna manager Tiina Kralla märgib, et ettevõttele kulukamaid pettuseid viivad läbi kõrgharidusega inimesed ja need, kes on positsioonilt kõrgemad. „Nende nutikus on pisut suurem ja võib-olla ka oskus varjata. Tänu sellele on toime pandud pettus ettevõttele kulukam. Tavaliselt toimub see ka pikema aja jooksul, mis kulu veel suurendab.“
Kralla tõdeb saates, et petturite hulgas on ka palju raamatupidajaid. Pettuste vältimiseks on oluline, et kohustused oleksid jagatud ning ühte protsessi ei teeks üks ja seesama inimene. „On olnud väga palju juhtumeid, kus raamatupidajad kasutavad ära võimalust, et ainult nemad kinnitavad makseid.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teet Tamme sõnul tegutsevad juhid ja raamatupidajad tihtipeale koos. „Sellistes suurtes mängudes, kus tippjuhtkond on segatud, on üldjuhul ka raamatupidaja sinna segatud. Tema näeb finantse, teab, kuidas rahad liiguvad, ja on üldjuhul pettuses kaasosaline.“
„Teabevara tundi“ juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
Pettused ettevõtetes: kahjusummad suurenevad, petturite hulgas palju juhte ja raamatupidajaid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esmapilgul süütuna tunduvatest naljadest maksekorralduse selgituses on kindlasti soovitatav hoiduda – isegi kui mõeldud pole midagi halba võib see kaasa tuua makse blokeerimise ja hulga sekeldusi.
Raadiosaates "Finantsuudised fookuses" olid luubi all ettevõtte juhtimise läbipaistvus ja usaldusväärsus. Samuti selgitati, kuidas ära tunda ohtlikke märke ehk nö punaseid lippe nii ettevõtte tegevuses kui ka finantsnäitajates.
Raamatupidaja näeb kõiki ettevõtte rahavooge ja peaks märkama ka pettuste hoiatussignaale, kuid selleks on vaja nii eriteadmisi kui ka tööriistu.
Need ei ole stseenid krimisarjast, vaid ettevõtete reaalsus siinsamas Eestis, kus ettevõtetelt on raha röövitud küberpettustega. Sel aastal on pettustest antud teada juba sama palju, kui oli 2024. aastal kokku.
Kandideerimise tähtaeg: 11.12.2025