"Minu kogemus teadlasena ütleb, et kui andmeanalüüsi tulemus tundub liiga ilus – ma näen üllatavalt suurt ja tugevat seost –, siis enamasti on kuskil tehtud mingi viga,” ütles statistikaprofessor Krista Fischer Äripäeva raamatuklubi saates.

- Paavo Siimann, Krista Fischer ja Eero Merilind
- Foto: Andres Laanem
Saade on inspireeritud sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatust „Võib sisaldada valet“ ja
raamatu üle arutame statistikaprofessori Krista Fischeri ning perearsti ja riigikogu liikme Eero Merilinnuga.
Saates võetakse vaatluse alla, miks võivad viia ka õiged andmed valede või eksitavate järeldusteni. Küsime lisaks miks inspireerivate kogemuslugude põhjal tehtavad üldistused on ohtlikud? Milliseid vigu andmetest tõde ja tõestusi otsides tihti tehakse? Ja kuidas uuringutulemusi võidakse teadlikult või teadmatusest moonutada poliitiliste otsuste või rahastuse mõjutamiseks?
Eero Merilind arutleb äsjase valitsuse liikmete usaldamist hindava uuringu üle: „Väga ilus tabel on tehtud, aga kas tegemist on usalduse või tuntusega? Kui Erki Keldo ja Kuldar Leisi vastu on usaldus väike, siis kas asi võib olla selles, et neid ei tunta?“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Paavo Siimann.
Krista Fischer: kui andmed tunduvad liiga ilusad, siis enamasti on kuskil tehtud viga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaamet ootab EKOMARi valimisse sattunud ettevõtetelt juuli alguses 2024. majandusaasta kohta andmeid. Eeltäidetud küsimustikule on vaja lisada vaid info, mida majandusaasta aruandes esitatud ei ole.
Üle poole andmetest, mida ettevõtjad peavad riigile esitama, nõuab tegelikult Euroopa Liit, kuid osa neist tuleks niikuinii koguda, selgitab statistikaamet.
Analüüs näitab, et b ioloogiliste varade ja põllumajandusliku toodangu arvestuse praktikad on Eesti põllumajandusettevõtetes ebaühtlased ja sageli raskesti rakendatavad, eriti väiksemates ettevõtetes.
2025. aasta veebruarist on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) täitmise korras mitmed muudatused. Samas jäid osad raamatupidajate väga oodatud muudatused tulemata.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.