„Maksud on liiga kõrged ja mina alandaksin neid isegi siis, kui see tähendaks vähem avalikke teenuseid või madalama kvaliteediga avalikke teenuseid.“ Selle seisukohaga nõustus üle poole (53%) Eesti inimestest, keda küsitleti tänavu kevadel Eurobaromeetri uuringus „Kodanike suhtumine maksudesse“.
Kuidas on võimalik, et riik kogub hasartmängumaksuna kümneid miljoneid eurosid, kuid maksutulu kasutamise osas ei ole riigil selget ja süsteemset aruandlust? See küsimus Kristina Nazarova Sisekaitseakadeemia lõputöös peaks murelikuks tegema iga finantsprofessionaali.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda hoiatab, et Euroopa Komisjoni kavandatav suurfirmade käibemaksulaadne CORE-meede võib Eesti ettevõtetele tuua lisanduva maksukoormuse ja kahjustada konkurentsivõimet.
Kui inimene oskab süsteemi petta, ei pruugi tehisintellekt sellest sugugi kehvem olla – eriti siis, kui talle on õpetatud, mida kontrollida ja mida mitte. Tehisaru teeb finantsarvestuses üha rohkem tööd, kuid raamatupidamisbüroo Vesiir juhi ja omaniku Enno Lepvaltsi sõnul ei kao koos masinate tulekuga kuhugi inimese vastutus, sest seaduse ees ei saa süüd ajada tehisintellekti kaela.