Ausalt ja otse: kust ja miks tuli ESG aruandlus?
2025. aastast peavad Eesti suurettevõtted hakkama esitama kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse ehk ESG aruandeid, ja ei lähe kaua aega, kui selle kohustusega seisavad silmitsi ka väiksemad ettevõtted, rääkimata kaudsetest mõjudest kogu majandusruumile.
Preagu kõlavad kõikjal justkui loosunglikud lubadused – “ESG aruandlus – teie konkurentsieelis tuleviku turul!”, “ESG aruandlus avab uusi ärivõimalusi – innovatsiooni katalüsaator!”, “ESG aruandlus kui brändi tugevdaja – talentide meelitaja!”, “Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine aitab sul ettevõtjana märgata kohti, kus oma ressursse tõhusamalt rakendada”, kuid mõeldes uue süsteemi juurutamisega kaasnevatele kuludele ning (süstemaatilistele)muudatustele, paneb küll kahtlema, kas kõik on nii nagu paistab.
Seotud lood
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Riigikogu võttis seadusemuudatuse 3.12 vastu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele