Uuring: pensionireform lööb kõige valusamini madalama sissetulekuga inimesi

Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.

Ligi 64% inimestest soovib raha koguda II pensionisambasse ka pärast selle vabatahtlikuks muutumist, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust. Vähem kui kolmandik ehk 32% kavatseb kogumise lõpetada. Ülejäänud vastajad ei ole II sambaga liitunud.

Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.

Seekordses saates tuleb juttu sellest, miks on teises pensionisambas poole võrra vähem raha kui seal võiks olla ja kas tehtud kahju saab tasa teha.

2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.