Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Unustasid, mida pidid ütlema
Mälu neurobioloogilised uuringud on viimase ajani keskendunud mäletamisele. See on karjuv ebaõiglus unustamise seisukohalt, kuna unustamine on mälu tegevuses sama oluline kui mäletamine. Unustamise mainet tuleks parandada.
Unustamist on erinevat laadi ja passiivset unustamist on kõige enam uuritud. Aga ajul tuleb ka aktiivselt unustada, et suudaks meelde jätta. Väljaandes Neuron 2016 aastal ilmunud uuring näitab, et aju närvisüsteem kustutab aktiivselt mälestusi.
Tegelikult peaksime mäletamise ja unustamise asemel kasutama hoopis teisi termineid. Nimelt on aju seisukohalt täiesti ükskõik, kas tema tegevus on meie meelest mäletamine või unustamine, tema teeb lihtsalt valikuid.
Aktiivne unustamine teeb meid paindlikuks otsustajaks
Mälu tegevuse seisukohalt on teadlaste hinnangul oluline hoopis jaotus pikaajaliseks salvestamiseks (persistence) ehk mäletamiseks ja lühiajaliseks salvestamiseks (transience), mida nimetataksegi unustamiseks.
Mälu lühikene kestvus on uuringute põhjal ülekaalus just keskkonnas, kus on palju muutusi ja müra. Mälu ülesanne on juhtida arukate otsuste tegemist, seega lühiajaline detailide salvestamine on mälu seisukohalt kõige optimaalsem.
Lühiajalisus teeb inimese tegevuse paindlikuks, sest ebaoluline ja vananenud info kaob. Oluline on ka üldistuste tegemine, mille põhjal on lihtsam tegutseda ja tulevikku prognoosida.
Kes üldse sooviks meeles pidada, kui palju marju hommikupudru peale sai, roheliste fooritulede arvu töölesõidul, lõunabuffee pakkumisi, autode registrinumbreid koduteel jne. Seda arvestades ei ole unustamine sugugi halvem võime kui mäletamine.
Allikas: tööheaolu.ee
Seotud lood
Sügis on käes ja kohustuste hulk on taas muutunud suuremaks. Mõni tõrjub stressi hoogsa trenni, teine šokolaadiga. Samas on aga kõige tervislikumaks, lihtsamaiks ja soodsaimaks viisiks naeratus.
Hakkan regulaarselt trennis käima. Homsest ei võta enam tööd koju kaasa. See on küll viimane suutäis šokolaadi. Kavatsen itaalia keele selgeks saada. Ei kuhja enam kokkuleppeid ühele ajale.
Teie mäluga on kõik korras, probleem on keskendumises, veenis Pärnu Finantskonverentsil osalejaid koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Keskendumast segab meid aju omadus lülituda igal võimalusel säästureźiimile, sest see on hädavajalik ellujäämiseks.
Igaüks meist saab mõjutada oma elu. Kõik saab alguse teadvusest, mis on aastakümnete jooksul talletanud kõik meie kogemused ja kust saavad alguse meie uskumused, hirmud ja väärtused. Enda vaimu treenides on võimalik oma elus kasvatada rõõmu ja indu.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Riigikogu võttis seadusemuudatuse 3.12 vastu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele