Vilepuhujad saavad kaitse

Äripäeva 15. juuli uudise kohaselt sai Läti Rigensise pank kohalikult finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste reeglite rikkumise eest. Ka varem on olnud erinevaid uudiseid suurtest trahvidest ja trahviohtudest: Dansket võib oodata üle 500 miljoni euro suurune trahv Taani järelevalvelt seoses kahtlaste mitteresidentide äriga, mida peaasjalikult kultiveeriti Eesti filiaali kaudu. Rääkimata siinjuures hiigeltrahvidest, mida määravad USA ametkonnad, mh finantsjärelevalvajad.

Andmekaitse Inspektsioon selgitab põhimõtteid, mis aitavad igal inimesel otsustada, mida teha, kui isikliku kaamera ette jääb huligaan või seaduserikkuja või kuidas toimida siis, kui sõber saadab mõne sellise pildi või foto.

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega on edaspidi võimalik tulemuslikult uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid nagu näiteks EL fondidest saadud soodustuste, liidu tulude ja rahastatavate hangetega seotud kelmused. Samuti on võimalik tõhusamalt uurida nende kuritegudega saadud kriminaalse tulu rahapesu.

Rahapesu tõkestamise meetmed kipuvad ettevõtja oma muredega üksi jätma, sest teenusepakkujad – audiitorid, raamatupidajad, pangad – peavad väga hoolega välja selgitama ettevõtja tausta ja eesmärgid, mille tõttu ta ehk ei julgegi enam nende teenuseid kasutada, kartes tahtmatult kahtluse alla sattuda. Ka teenusepakkuja võib olla lausa sunnitud oma kliendist teavitama rahapesu tõkestamise bürood, kui mõned andmed kasvõi väiksemagi kahtluse tekitavad.