Ajavahemikus 1. juuli kuni 30. september küsiti Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefonilt kõige sagedamini selgitust isikuandmete nõusolekuta avaldamise kohta ja seda ennekõike sotsiaalmeedias. Näiteks kurdeti sageli kellegi poolt „häbiposti“ pandud video või foto üle, mida avaldaja ei ole nõus eemaldama.
Andmetöötluses kehtib põhimõte, et kui isikuandmed avaldatakse ilma õigusliku aluseta ja eesmärgita, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Kui keegi on pannud teise inimese sotsiaalmeedias häbiposti ja ei ole nõus andmeid eemaldama, peab ta arvestama sellega, et olukord võib pöörduda tema enda vastu. Inimene, kellele tekitatakse avaldamisega kahju, saab pöörduda avaldaja vastu kohtusse. Alati lasub vastutus andmete avaldamise tagajärgede eest avaldajal. Sama põhimõte kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel.
Kokku tehti inspektsiooni nõuandetelefonile kõnesid kolmekuulise perioodi jooksul 317, millest 50 kõne puudutasid andmete avalikustamist. Teised enimküsitud teemadeks olid andmetöötlus töösuhetes, salvestusseadmete kasutamine ja andmetöötlus korteriühistutes.
Nelja enimküsitud teemavaldkonna juures väärib märkimist, et perioodil 1.07 -30.09 on võrreldes eelnevate perioodidega inspektsiooni nõuandetelefoni numbrit valinud üha rohkem andmekaitsespetsialistid, kes uurivad, kuidas kirjutada andmetöötluse tingimusi, kuidas esitada rikkumisteateid või kuidas panna paika majasiseseid andmetöötlusreegleid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Andmekaitse Inspektsioon selgitab põhimõtteid, mis aitavad igal inimesel otsustada, mida teha, kui isikliku kaamera ette jääb huligaan või seaduserikkuja või kuidas toimida siis, kui sõber saadab mõne sellise pildi või foto.
Euroopa videojälgimise juhis muudab biomeetria käsitlust ja andmetöötlust töösuhetes, mis on oluline tööandjatele, kes kasutavad biomeetriat tööajaarvestuses või isikutuvastamiseks sissepääsudes, kirjutab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg.
Eraisiku e-posti aadress on samasugune isikuanne nagu kodune aadress ja üldreeglina ilma inimese nõusolekuta seda avaldada ja jagada ei tohi.
Möödunud on aasta palju kõneainet tekitanud isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Ettevõtete ja asutuste jaoks tekitas uus andmekaitse kord palju küsimusi ja lisatööd ning Andmekaitse Inspektsioonile esitati üksjagu rikkumisteateid. Ettevõtjate peamistest murekohtadest kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Allan Kubu.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.