Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida võidab riik e-arvetele üle minnes?
Seni aastas 2 miljonit paberarvet saav Eesti riik astus suure sammu kiirema, läbipaistvama ja rohelisema raamatupidamise poole, minnes 1. juulist 2019 täielikult üle e-arvetele. Miks riik sellise sammu astus, et riigikassast raha saamiseks peab arve kohale jõudma elektroonilist kanalit pidi, kindlas formaadis ja vormingus, selgitas Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” riigi pearaamatupidaja Juta Maar.
Seotud lood
Nagu iga uue asja puhul on ka e-arvete osas raamatupidajatel ja ettevõtte juhtidel rida küsimusi, millest olulisem on tõenäoliselt see, et mida me e-arvetele üleminnes võidame? Nii e-arve saatmisel kui ka vastuvõtmisel on paber- ja pdf-arvega võrreldes mitmeid eeliseid, näiteks automaatne e-arvete arhiiv ja arvete liikumise läbipaistvus, tutvustas Äripäeva e-arveldamise seminaril „Hinda aega” finantstehnoloogiafirma Fitek ärijuht, e-arvetele ülemineku protsessi üks entusiaste Andres Lilleste.
Artiklis on välja toodud 9. aprillist 6. maini 2019 Riigi Teatajas I avaldatud raamatupidamisega seotud õigusaktide muudatused.
Alates 1. juulist 2019 läheb riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele. See tähendab, et alates sellest kuupäevast saab avalikule sektorile saata arveid ainult e-arvetena, paberil ja elektroonilisel kujul arveid enam ei aktsepteerita.
E-arve ei ole lihtsalt e-posti teel saadetud PDF-fail. See on täielikult automatiseeritud protsess, mille käigus informatsioon liigub ühe ettevõtte finantssüsteemist teise ettevõtte finantssüsteemi. Toome teieni 7 põhjust, miks e-arveid kasutama hakata:
Enimloetud
2
Praktilised nõuanded muudatusteks!
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Praktilised nõuanded muudatusteks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele