Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksukorralduse seaduse muudatused
1. jaanuaril 2019 jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millest mõnele oleks mõistlik natuke rohkem tähelepanu pöörata. Üks olulisemaid menetlusõigust puudutavaid muudatusi on see, et MKS ei erista enam üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni mõistet. Uues redaktsioonis on vaid üks kontrolli liik – maksukontroll.
Varem kehtinud redaktsiooni puuduseks oli see, et tihti oli keeruline kahte kontrolliliiki eristada. Küll aga oli eristamine väga oluline, sest eri liiki kontrollil olid erinevad tagajärjed. Revisjon oli palju koormavam kui üksikjuhtumi kontroll. Revisjoni puhul kehtis näiteks korduvrevisjoni keeld, mistõttu praktikas tekkis olukordi, kus vaidlused tekkisid rohkem menetlusnormide ja tagajärgede kui kontrolli sisu üle. Samuti on maksuhalduri sõnul aja jooksul tunduvalt vähenenud revisjonide arv. Seletuskirja kohaselt algatati näiteks 2017. aastal ainult üks revisjon.
Seotud lood
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.
Enimloetud
2
3
Praktilised nõuanded muudatusteks!
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Praktilised nõuanded muudatusteks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele