TSD esitamine muutub: mida peab ettevõtja 1. oktoobriks teadma?

Eelkõige väheneb rutiinne käsitsi töö. Kui praegu koostavad paljud ettevõtjad majandustarkvaras olevate andmete põhjal deklaratsiooni esitamiseks vajaliku faili või sisestavad andmed e-MTAsse käsitsi, siis edaspidi saab sobiva tarkvara kasutamisel edastada andmed masinliidestuse kaudu otse oma raamatupidamissüsteemist e-MTAsse. See ei tähenda, et raamatupidaja roll kaoks või et deklaratsioonide õigsuse eest hakkaks vastutama tarkvara. Vastupidi, ettevõtja ja raamatupidaja peavad endiselt kontrollima, kas edastatud andmed on õiged.

Neid, kes küll kasutavad majandustarkvara, kuid esitavad TSD andmeid praegu faili või e-MTA deklaratsioonivormi kaudu. Nende puhul muutuvad nii andmete edastamise kanal, failivorming kui ka protsess.

Kui ükski selline lahendus ei sobi, jääb alles ka võimalus sisestada TSD andmed e-MTAs käsitsi. Väikeettevõtetele võivad sobida ka näiteks pankade palgamaksemoodulid või e-arveldaja, mis võimaldavad vajalikke toiminguid teha ilma klassikalist mahukat raamatupidamistarkvara kasutusele võtmata. Oluline on valida lahendus, mis sobib ettevõtte vajaduste ja töökorraldusega ning toetab uut andmepõhist TSD-d.

Alates 1. oktoobrist ei saa TSD lisade 1 ja 2 andmeid enam senises XML-formaadis üles laadida. Uue lahenduse puhul kasutatakse XBRL GL formaadis XML-faili. Üleminekuperioodil saab kuni 2027. aasta lõpuni kasutada ka täna kehtivaid TSD lisa 1 ja lisa 2 csv-faili. Ettevõtja jaoks on oluline teada, et uue XBRL GL formaadi kasutuselevõtt on eelkõige majandustarkvara pakkuja ülesanne. Seetõttu tasub oma tarkvarapakkujalt üle küsida, kuidas tema lahendus uue andmepõhise TSD-ga ühildub.

Kõigepealt tasub vaadata üle, kuidas ettevõte praegu TSD andmeid MTA-le edastab ja millist majandustarkvara kasutatakse. Kui majandustarkvara on olemas, kuid andmeid edastatakse praegu e-MTAsse käsitsi või faili kaudu, tasub tarkvarapakkujaga ühendust võtta ja uurida, kas masinliidest on võimalik juba kasutusele võtta ning milliseid muudatusi selleks on vaja teha. Kui ettevõte majandustarkvara ei kasuta, tasub sobiva lahenduse peale mõelda juba enne oktoobrit, mitte jääda uue süsteemi kasutuselevõttu ootama. Samuti on oluline muudatusest aegsasti rääkida nende töötajatega, kes ettevõttes TSD koostamise ja esitamisega tegelevad.

Eesmärk on vähendada olukordi, kus sama infot sisestatakse eri süsteemidesse mitu korda, ning muuta riigiga suhtlemine ettevõtja jaoks võimalikult automaatseks. TSD muudatusega loodud lahendus annab ka aluse järgmistele arendustele. Näiteks on kavas tulevikus liikuda andmepõhisema käibedeklaratsiooni ja töötamise registri lahenduste suunas.

Ettevõtja vaates on kõige olulisem, et aruandluseks vajalik info liiguks tulevikus võimalikult sujuvalt otse ettevõtte igapäevastest süsteemidest riigini. See vähendab käsitööd, kuid samal ajal tähendab ka seda, et korrastatud ja õiged andmed ettevõtte enda süsteemides muutuvad veelgi olulisemaks.

Kokkuvõttes toob maksuaruandluse tulevik kaasa vähem käsitööd ja dubleerimist ning rohkem automatiseeritud protsesse. Ettevõtjale tähendab see võimalust suunata vähem aega aruannete täitmisele ning rohkem aega ettevõtlusele ja selle arendamisele.