Aina enam on ettevõtteid, kus töötajaid suunatakse pakkuma oma oskusi teenusena osaühingu kaudu, kinnitab raamatupidaja ja väikeettevõtja Grete Michelson.

- Näiteks ITsektoris on OÜtamine populaarsemaks muutunud, näeb raamatupidaja ja ettevõtja Grete Michelson
“Aina hullemaks läheb,” vastas Michelson, kuidas on lood OÜtamisega. See vähendab ettevõtja riske, kuid ka inimestele meeldib osaühingu kaudu töötada ja see ei ole iseenesest halb asi, märkis ta. “Aga lihtsalt tüüpiline, mis seal juhtub, on see, et kui ma selle osaühingu teen, siis ma endale palka ei maksa ja riik jääb maksudest ilma,” lisas ta levinud negatiivse OÜtamise ilmingu.
Intervjuus arutles Michelson, miks on paljudel ettevõtjatel väga vähe motivatsiooni majandusaasta aruandeid esitada ja miks raamatupidamist kardetakse. Juttu tuli ka aruande esitamata jätnud ettevõtete kustutamise ja trahvimise mõjust.
Küsis Martin Johannes Teder.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ligi 302 000 Eesti ettevõtet peab sel aastal esitama Äriregistrile aastaaruande, kuid mai alguse seisuga, ehk vähen kui kaks kuud enne tähtaega, on lõviosal ehk 250 000 ettevõttel see veel tegemata.
Üle poole Eesti ettevõtetest tegutseb ilma töötajateta, paljudes neis puudub ka aktiivne äritegevus. See tingib ühe väga levinud eksiarvamuse: kui ettevõttes midagi ei toimunud, siis pole ka midagi vaja esitada. Nii lihtne see siiski pole.
Negatiivne omakapital, järjestikused kahjumid, pingeline likviidsus. Tegevusaruandes seisab tuttav lause: "Tulevaste perioodide positiivse tulemusena katame kahju ära." Audiitor on näinud seda lauset sadu kordi ja kunagi pole see sobinud.
OÜ kaudu teenuse osutamise töötamiseks või juhatuse/nõukogu liikme tegevuseks ümberkvalifitseerimise reeglid on ikka kuramuse udused. Kui isegi õigusteadlastel kulub kaks aastat, et neis selgusele jõuda, siis on liig hakata inimesi vangi panema, kirjutab advokaadibüroo Sorainen maksupartner ning Tartu Ülikooli ja TalTechi õiguse instituudi õppejõud Kaido Künnapas.
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.