Julgeolekumaks võib nõuda osa näilisest kasumist
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
"Mujal maailmas, kus kehtib kasumi maksustamise süsteem, ei võeta üldreeglina arvesse realiseerimata, ümberhindlustest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid," rääkis Grant Thornton Balticu maksuvaldkonna juht Kristjan Järve.
Arvestuslik kasum võib tekkida kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil. "Inflatsioonilises keskkonnas mingi intervalliga, üldiselt 1–3 aastaga toimub kinnisvara üleshindlus. See otseselt mõjutab perioodi kasumit, millelt tuleb maksu maksta," rääkis Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. "On ilmselt nüüd motivatsioon lükata see hindamine tulevikku või olla pessimistlikum." Kui väärtust ei korrigeerita, ei ole ka mõju perioodi kasumile, lisas ta.
Sellised probleemid on veel finantsinvesteeringute, põhivara, omanikulaenu diskonteerimise, osalusoptsioonide ja palju muuga. Samuti võivad maksud erineda kohaliku (EFS) ja rahvusvahelise (IFRS) standardi vahel.
Tõenäoliselt polnud poliitilise tellimuse ja ajapuuduse tõttu ministeeriumil aega erisusi läbi analüüsida ja arvesse võtta, ütles Järve. Siiski loodab ta, et seaduseandja ise annab veel lisaks paremaid juhiseid ja raamistiku.
Kuula saatest “Kasvukursil” pikemalt, millele peaks ettevõtja või ettevõtte juhina eriliselt tähelepanu pöörama, et maksude maksmisel mitte hätta jääda.
Intervjueeris Ireene Kilusk.
Seotud lood
Euroopa Liidu rahandusministrid kiitsid Brüsselis heaks digiajastu käibemaksupaketi, Eesti algatusel on liikmesriikidel võimalik jätta rakendamata väikeettevõtjate täiendav maksustamine.
Automaksu tasumiseks on võimalikke maksetähtaegu aastas kuni kaks ning jupphaaval saab raha oma ettemaksukontole ka ise maksta.
Selgitame, kas tasuta üle antud põhivara jääkmaksumuselt tuleb sisendkäibemaks tagasi maksta.
Muudatustest õiguses teevad ülevaate vandeadvokaat Eva Mägi ja jurist Brigitta Jõgi.
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Riigikogu võttis seadusemuudatuse 3.12 vastu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele