Rahapesu Eesti moodi: kohtulugu, mis paljastab raamatupidaja hoolsuskohustuse piirid
Kui raha liigub läbi mitme äriühingu konto ja lõpuks jõuab kinnisvarani, mis on vormistatud pereliikme nimele, on tegu mustriga, mida raamatupidaja peaks ära tundma. Hiljutine kohtuotsus näitab, miks see teadmine on oluline.
Miks keegi ei reageerinud, märgid olid ju olemas, küsib maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu. Ja põhjusega, sest varatute ja maksejõuetute ettevõtete võlad on kolme aastaga kasvanud ligi 200 miljoni euroni.
Varaplaneerimise vaates on erasihtasutuse loomise plaan üks olulisemaid ja tervitatavamaid arenguid üle pika aja, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja privaatklientide valdkonna kaasjuht Kadri Michelson.
Maksete läbipaistvus ei ole ainult raamatupidamise tehniline küsimus. Kui ettevõte töötleb suurt hulka tehinguid, kliendiandmeid ja väljamakseid, peab iga rahaliikumine olema kontrollitav ning vajadusel taastatav. Rangelt reguleeritud digiplatvormid näitavad hästi, kuidas tugev sisekontroll, ajakohane riskihinnang ja kvaliteetsed algandmed aitavad vähendada nii finants- kui ka mainekahju riski.
Kui inimene oskab süsteemi petta, ei pruugi tehisintellekt sellest sugugi kehvem olla – eriti siis, kui talle on õpetatud, mida kontrollida ja mida mitte. Tehisaru teeb finantsarvestuses üha rohkem tööd, kuid raamatupidamisbüroo Vesiir juhi ja omaniku Enno Lepvaltsi sõnul ei kao koos masinate tulekuga kuhugi inimese vastutus, sest seaduse ees ei saa süüd ajada tehisintellekti kaela.